Tervitan sind oma uues elualbumis. See on just nimelt Elu album, mitte vaid töine. Sest mu elu ja igapäevategevus on sättinud end ühte ja samasse vankrisse üsna ligistikku istuma. Kas pole tore!

​

Olen jälle pööranud lehte ja saanud aru, kui imeline on olla elus, olla elus! Saan lubada endale lusti valida meelepärast kirjaformaati, tähesuurust ning reavahesid... ehk teisisõnu: otsustada, mida teen ja kuidas edasi tegutsen.

​

Olen viimastel aastatel kogenud nii mõrudat kui magusat. See on kasvatanud, küpsetanud, klaarinud mu vahekorda Suure Maailmaga. Vahest isegi Kõigekõrgemaga. Mulle on päriselt kohale jõudnud, et edasi minna saan vaid tänulikuna. Hoian nina ärksalt tuule suuna poole püsti ja olen samal ajal valmis võtma vastu tundmatut. Saan õppida, õppida, õppida! Ahmida uut, oma maitse-eelistusi usaldades. Vaadelda. Vahel lausa tegevusetult lesida. Mõelda. Hingata.

​

On õnn olla elus. Katsun seda targalt kasutada.

​

Raamideta,

LIINA KOLK